Liigu sisule
-7% nuolaida su kodu: RUDUO, apsiperkant už 99€ (kai krepšelio suma susideda iš prekių be nuolaidos).
Magnio nauda ir funkcija organizme

Magneesiumi eelised ja funktsioon organismis

Magneesium on üks enim uuritud mikroelemente maailmas. Magneesiumilisandid pole vähem populaarsed .

Magneesiumi kõige levinum tervisele kasulik omadus on selle võime vähendada lihasvalu ja -krampe. See leelismetall on aga oluline ka mitmete teiste kehafunktsioonide jaoks: energia tootmiseks, lihaste talitluseks, närvisignaalide edastamiseks ja keha biokeemilisteks reaktsioonideks, kus magneesium osaleb kofaktorina 320 erinevas protsessis.

Milleks? magneesium vastutav kehas?

Magneesium on ATP molekuli keskne osa – universaalne energiaallikas kõigile rakkudele. Seda on vaja iga, isegi kõige väiksema energiaühendi jaoks meie kehas. Kui meie kehas puudub magneesium, ei suuda me toota piisavas koguses ATP molekule, mis takistab normaalset energiavahetust ja vähendab elutähtsaid funktsioone.

Magneesium on oluline ka aeroobse (rakulise) hingamise jaoks. Rakuhingamine toimub mitokondrites, meie väikestes energiatehastes. Selle protsessi käigus toimub keemiliste reaktsioonide ahel:

Süsivesikud + hapnik -> süsihappegaas + vesi + energia

Aeroobse hingamise ajal mängivad olulist rolli kofaktorid, antud juhul magneesium . See on nagu võti, mis õigesse lukku sisestatuna võimaldab ensüümil teostada erinevat toimingute jada, tootes seeläbi iga reaktsiooni ajal veelgi rohkem energiat.

Paljud meist on kuulnud, et piisav magneesiumitase on lihaste talitluseks oluline. Meie lihased tõmbuvad kokku ja lõdvestuvad iga päev ning magneesium toimib neis elektrolüüdina. Rakku sisenev kaltsium põhjustab selle kokkutõmbumist ja rakus olevad magneesiumivarud tõrjuvad kaltsiumi välja – ja siis lihas lõdvestub uuesti. Kui need mineraalid on tasakaalus, on lihased suurepärases vormis. Kui kehal hakkab magneesiumipuudus tekkima, jääb kaltsium rakku pikemaks ajaks, põhjustades lihaskrampe. Sellisel juhul võivad aidata looduslikud toidulisandid .

On väga oluline teada, et magneesium mõjutab otseselt ja kaudselt 320 erinevat biokeemilist protsessi inimkehas: see on üks enim funktsioone omavatest mineraalidest.

Paljudes nendes protsessides toimib mikroelement magneesium ensüümi kofaktorina. Ensüüm on valgu katalüsaator, mis kiirendab kehas keemilisi reaktsioone tuhandeid kordi, tagades seeläbi suhtluse erinevate organite vahel. Näiteks on magneesiumi tasakaal vajalik kõhunäärme nõuetekohaseks toimimiseks ja insuliini tootmiseks. Insuliin aitab transportida glükoosi meie verest rakku, mida kasutatakse aeroobses hingamises. Seega kontrollib magneesium kaudselt glükoosi taset veres, pakkudes samal ajal vajalikke aineid energia metabolismiks.

Magneesium vastutab ka närviimpulsside ülekande eest – siin toimib see elektrolüüdi ja närviimpulsse edastava mineraalina. See mineraal osaleb kõigi praegu teadaolevate aju neuropeptiidide sünteesis ja vastutab keskmest (peast) lähtuvate signaalide edastamise eest perifeersetesse närvidesse ja lihastesse.

Millal neid vaja läheb? magneesiumilisandid ?

Kuigi peaaegu kõik on kuulnud magneesiumi olulisusest, ei tea kõik, kuidas selle puudus avaldub ja mida saab looduslike toidulisanditega hallata .

Magneesiumipuudus avaldub kõige sagedamini lihastes – tunda on lihaskrampe, pinges lihaseid, väsimust. Need pole aga ainsad sümptomid: mineraali puudusega patsientidel võib esineda ka üleveninud veresooni. Need kõvastuvad ega saa enam lõdvestuda, hoides seega pidevalt kõrget vererõhku.

Uuringud näitavad, et piisav magneesiumi tarbimine või sobivalt valitud magneesiumilisandid võivad alandada vererõhku [1], vähendada insuliiniresistentsust ja parandada glükeemilist kontrolli II tüüpi diabeediga patsientidel [2]. Samuti on näidatud, et regulaarne magneesiumilisandite tarbimine aitab säilitada normaalset närvisüsteemi ja psühholoogilist funktsiooni ning vähendab väsimust ja kurnatust. [3]

Teave on ainult informatiivsel eesmärgil ja kui teil on konkreetseid küsimusi, peaksite konsulteerima arsti või tervishoiutöötajaga.

[1] https://academic.oup.com/ajh/article/15/8/691/143851

[2] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6356710/

[3] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/LT/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R0432-20170822&qid=1549377694700&from=LT

Ankstesnis įrašas Kitas įrašas

Palikite komentarą

Atminkite, kad komentarai turi būti patvirtinti prieš juos paskelbiant.