„Tulin koju „surnuna“, vaevu suudan jalgu lohistada“, „Ei, ma kindlasti ei lähe kuhugi, mu pea tuikab“, „Ma kõnnin nagu maniakk, mul pole üldse jõudu“ – laused, mida sina, su elukaaslane, sugulased või sõbrad oled rohkem kui korra öelnud. Kahjuks, kui me neid sõnu kuuleme – oleme harva üllatunud. Palju tööd teha, õppida ja pidevalt väsinuna tunda – see tundub olevat selle ajastu igapäevaelu.
Tõsiste terviseprobleemideta inimene ei tohiks aga pärast igapäevatöölt naasmist tunda pidevat väsimust ega nõrkust. Miks me tunneme energiapuudust? Kuidas on see seotud meie igapäevaeluga? Toitumine? Nendele küsimustele vastab perearst Aušra Kažemikaitienė.
– Tänapäeval kurdame sageli väsimuse, unetuse ja üldise energiapuuduse üle. Kas toitumine on nende vaevustega seotud?
– Toitumine on kõige olulisem tegur. Me ei ütle asjata: „Me oleme see, mida me sööme.“ See on sajaprotsendiliselt tõsi. Need, kes söövad ükskõik mida, eriti kiirtoitu, unustavad kiudained, köögiviljad, puuviljad, on kindlasti vähem tervislikud ja tsivilisatsioonihaigused jõuavad neile üsna varakult järele. Juba 40–50-aastaselt on inimestel kõrge vererõhk, kõrgenenud kolesteroolitase, glükoositase ning nad tunnevad ka, et neil pole energiat. Teine pahe on see, et enamik inimesi ei treeni peaaegu üldse, ei reguleeri oma toitumist ega hoolitse oma füüsilise ja emotsionaalse tervise eest. Inimesed ekspluateerivad oma keha maksimaalselt, investeerimata sellesse midagi, ja loodavad elada sada aastat tervena ning neid tabavad haigused nagu diabeet, insult, südameatakk, jalahaavandid, vähk ja need haigused, mida põdesid nende vanavanemad või vanemad. Tahan rõhutada, et keskkonnareostuse, ebatervisliku toitumise, istuva eluviisi, alkoholitarbimise ja suitsetamise tõttu muutuvad kõik ülaltoodud haigused ainult levinumaks, lapsed sünnivad nõrgemate ja haigematena, emotsionaalsete ja arenguhäiretega. Seetõttu on olulised mitte ainult täiskasvanute, vaid ka laste vitamiinid .
– Millistest toitainetest või keemilistest elementidest meil kõige rohkem puudus on?
– Enamasti pole tegemist konkreetse vitamiini või mineraalainega, vaid vitamiinide ja mineraalainete kompleksiga , tasakaalustatud tervikuga. Selle määrab lisaks toitumisele ka pidevalt kasvav toidupuuduse probleem. USA teadlased on märkinud, et kõigepealt hakkavad mullas puuduma mikrotoitained, mis määrab ka mikrotoitainete üldise puuduse taseme. Intensiivse põllumajanduse tõttu ei saa köögiviljad, teraviljad ja puuviljad mullast piisavalt mineraale. Seetõttu ei jõua meie taldrikule energiat andvad mineraalid ja vitamiinid , mida me tavaliselt toiduga peaksime saama. Ja tänapäeva tempo ning stress nõuavad meie kehalt veelgi suuremas koguses kõigi vajalike mineraalide, vitamiinide jms omastamist.
– Millised on mikrotoitainete puuduse tagajärjed inimestel? Kuidas seda vältida?
– Praegu on teada 92 mineraalelementi, veel 12 elementi on uurimata ja mineraalide isotoopide variante on sadu. Pole üllatav, et teadlased alles nüüd hakkavad uurima mineraalide mõju ja vastastikmõjusid inimkehas, näiteks kuidas mineraalid aitavad tervist säilitada ja millist negatiivset mõju avaldab mineraalide tasakaalutus organismile. Mis puutub evolutsioonilistesse tagajärgedesse, siis kui inimkehas on mikroelementide puudus, hakkab kolju deformeeruma, nina vahesein kõverdub, see muutub viltu, mis põhjustab hingamisprobleeme, ning inimene hakkab kannatama ninakinnisuse ja põskkoopapõletiku all. Teine tagajärg on see, et laste hambad ei mahu enam lõualuusse, kasvavad üksteise otsa, lagunevad massiliselt ja näojooned deformeeruvad. Seetõttu on arsti poolt välja kirjutatud kvaliteetsed lastele mõeldud vitamiinid ja mikroelemendid või muud toidulisandid äärmiselt olulised.
Inimjäänuseid uurivad antropoloogid on märganud, et inimeste hammaste seisukord paranes kiviaja alguses märkimisväärselt. See on tingitud asjaolust, et raudtööriistad võimaldasid inimestel sügavamale pinnasesse kaevata, mis võimaldas sügavamal pinnasel olevatel mikroelementidel jõuda mulla pinnakihti, selle kaudu taimedesse ja inimkehasse. See viis sajandeid parema hambaterviseni.
Igapäevaelus kogeme koos suurenenud stressiga mikrotoitainete puudust. Kui tarbime suuremas koguses mikrotoitaineid – tasakaalustatud vitamiinide ja mineraalide kompleks võib aidata –, kogeme tavaliselt positiivseid tulemusi: unemustrid normaliseeruvad, ärevus väheneb, keskendumisvõime suureneb jne.
Kui meie kehas on raua- või B12-vitamiinipuudus, on selle nähtuse üheks sagedasemaks põhjuseks seedehäired (inimese seedesüsteem hakkab lihaskiude, tärklist, rasva, kiudaineid halvemini seedima, toiduained hakkavad mädanema ja lagunemisproduktid joovastavad organismi), seega oleks asjakohane hakata toite kombineerima ja tarbima lisaks mikroelementidele ka ensüüme. Meie mikrofloora peab tootma B12-vitamiini, aga selleks, et see meie soolestikku kattev sametine kile püsiks, peame sööma võimalikult palju töötlemata rohelist toitu, mida saame üsna palju, eriti talvel.
Mitte vähem oluline, ehkki vähemtuntud, on fulvohape , mis on eriline selle poolest, et see täidab "rakku transportiva" rolli. Fulvohappe mõjul hakkavad mineraalid imenduma juba suuõõnes. Just suuõõnes imenduvad vedelad vitamiinid nii lastel kui ka täiskasvanutel kõige paremini. Fulvohape vastutab hapniku transportimise eest rakkudesse, see imab mürgiseid aineid nagu käsn. Lisaks leelistab fulvohape organismi ja me sageli, mõtlematult, hapestame organismi, st sööme piimatooteid, liha, kala, mereande, joome kohvi. Kõik need tooted hapestavad organismi ja vähirakud, igasugused viirused ja patogeensed mikroorganismid tunnevad end happelises keskkonnas suurepäraselt.
Patsientidele, kes kurdavad primaarsete südamemuutuste – südame rütmihäirete, vererõhu tõusu, südamepekslemise – üle, soovitan esmalt hoolitseda oma mineraal- ja vitamiinivarude, eriti D-vitamiini täiendamise eest ning alles hiljem, kui see ei aita, minna üle ravimravile.
Patsientidele, kes minu soovitusi küsivad, soovitan esmalt valida loodusliku toote või toidulisandi. Toiduainetest (puuviljad, köögiviljad või marjad), sooladest ja mineraalidest valmistatud immuunsust tugevdavad vitamiinid imenduvad kergemini kui sünteetilise päritoluga vitamiinid. Looduslikud ained imenduvad paremini, toimivad oma ruumilise struktuuri iseärasuste tõttu paremini ega tekita kõrvaltoimeid.
Inimkeha on keeruline elektrilaengute ja impulsside süsteem. Selleks, et see süsteem püsiks tasakaalus ja oleks maksimaalselt efektiivne, tuleb keha pidevalt täiendada mineraalide varudega, mis kõik tekivad looduses. Tihti valitakse immuunsuse tugevdamiseks vitamiine , mis on mitme tasakaalustatud vitamiini või mineraalaine kombinatsioon. Vastasel juhul võib ühe mikroelemendi liig viia teise mineraalaine puuduseni. Seetõttu on ühe mikroelemendi, näiteks ainult magneesiumi, määramine küsitav, sest kui organismis on ebapiisav kogus kaltsiumi või tsinki, siis ka magneesium ei jää külge ja toimib ainult seni, kuni me seda kasutame. Lisaks kasutab organism sageli ühe mikroelemendi liigse koguse kõrvaldamiseks mõnda teist mikroelementi ja seejärel tekib selle puudus. Seetõttu on mineraallisandite valimisel väga oluline mitte ainult vorm, vaid ka koostis, näiteks tasakaalustatud vitamiinide ja mineraalide kompleks aitab organismil preparaadis sisalduvaid aineid paremini omastada kui neid eraldi tarvitades.
Vedelal kujul olevad 72 looduslikult esinevat ioonset mineraali imenduvad organismis kergemini kui tabletid. Need on eriti olulised immuunsüsteemi jaoks – tänu neile püsivad rakumembraanid tugevana ning viirustel ja bakteritel on raskem tungida. Lastele mõeldud vedelad vitamiinid imenduvad samuti hästi ja noorematele lastele on neid sageli mugavam võtta kui tablette või kapsleid.
Teave on ainult informatiivsel eesmärgil ja kui teil on konkreetseid küsimusi, peaksite konsulteerima arsti või tervishoiutöötajaga.
